- Jan 29, 2025
K vitamiin sünnitusel - vajalik sõber või beebi keha kahjustaja?
- Merle Martinson
- 2 comments
K vitamiini sünnitusel peetakse hädavajalikuks ja ohutuks aga nagu ikka see muinasjutt ei ole täitsa nii ilus nagu seda meile ette söödetakse.
Minu jaoks on tohutu probleem selle süstitava preparaadi kvaliteediga, millel on üsnagi hullud kõrvalnähud, mida ei osata jälgida, sest seda esitletakse vitamiiniga ja millal ikka vitamiin midagi halba on teinud. Me peaksime alati läbi lugema kõikide preparaatide põhjalikud infolehed ennem, kui me midagi manustama hakkame ning mitte laskma end uinutada.
Sama peab suunama ka arste tegeme, küsides küsimusi. Ainult väljaarenemata laps ei küsi küsimusi ja nõua vastuseid ennem, kui ta midagi manustama hakkab. liiga pikalt oleme usaldanud, et arst teab aga elu näitab, et kahjuks on teadmised kõrvalnähtudest arstide puhul olematud. See lihtsalt ei käi nende väljaõppe juurde. Nii tuleb neid suunata end harima ja parim viis selleks on igakord küsida preperaatide täispikka kõrvalnähtude nimekirja. Samuti töötada läbi iga kõrvalnäht ja küsida, mis saab siis kui see asi juhtub? Mis lahendused arstil siis välja on pakkuda? Millised kõrvalnähud, riskid selle lahendusega kaasnevad. Nii saab päriselt sügavuti uurimustöö tehtud nii nagu see peaks olema.
Sinu just sündinud beebi keha ei peaks tegelema muuga, kui maailmaga harjumisega. Seekordses kirjutises räägiks aga sllest poolest, kas selle nn vitamiini manustamine vere paksendamise eesmärgil on ikka mõistlik otsus?
Mul oli aastaid tagasi juba sisetunne, et seal on midagi valesti. Sageli asjad, mida meditsiini süsteemis vältimatult vajalikeks tempeltatakse ja rutiinselt kõigile sisse surutakse on alguse saanud juba mingist eelnevast sekkumisest. Loodus ei tee vigu - inimene ise teeb.
Kui ma lugesin ühe Doula kirjutist ameerikast, siis ta kinnitas ka teadusele toetudes minu sisetunnet. Otsustasin tema kirjutise eesti keelde tõlkida kõigile mõtlemiseks. Originaal postituse leiad siit värvilise lingi alt.
Ariel Kaye
Teadlased leidsid, et kui pikendada nabanööri läbilõikamise ja klammerdamise aega mõne minuti võrra, annab see hilisemalt väikse tõuke närvisüsteemi arengus. Beebidel, kelle nabanöör oli lõigatud vähemalt 3 minutit hiljem olid paremad sotsiaalsed oskused ja peenmotoorika, kui neil, kellel on nabanöör labirintusban lõigatud 10 sekundi jooksul.
Raud kehas on tervisliku aju arengu jaoks kriitilise tähtsusega. Loomulik vereülekanne, viivitatud nabanööri kinnituse kaudu, annab märkimisväärse koguse rauda, mis muidu beebil saamata jääb.
Ühes uuringus leiti, et üle kahe minuti ootamine suurendas rauavarusid 27–47 mg võrra. Ameerika sünnitusarstide ja günekoloogide kolledži andmetel võib kolmeminutiline ootamine ennetada rauapuudust esimesel eluaastal.
Ligikaudu üks kolmandik beebi kogu veremahust asub platsentas. See on võrdne vere mahuga, mis on vajalik loote kopsude, maksa ja neerude täielikuks varustamiseks sündimisel.
Veel üks nabanööri läbilõikamsie potentsiaalne eelis on tagada, et laps saab kogu hüübimisfaktorite hulga. Põhimõtteliselt suurendab suurenenud veremaht loomulikult vereliistakute taset, mis on vajalik normaalseks vere hüübimiseks.
Hiline klammerdamine laseb ka tüvirakkudel vereringesse minna. See mängib olulist rolli immuun-, hingamisteede, südame-veresoonkonna ja kesknärvisüsteemi arengus. Koos paljude muude funktsioonidega. Tüvirakkude kontsentratsioon loote veres on kõrgem, kui ühelgi teisel eluetapil. Kohene nabanööri läbilõikamine jätab platsentasse peaaegu ühe kolmandiku nendest kriitilistest rakkudest. Tüvirakud võivad samuti aidata parandada ajukahjustusi, mida laps võis raske sünnituse ajal kannatada. Miks te arvate, miks tahavad haiglad nii sageli nabaväädiverd panka panna/osta? Seda saab kasutada nii paljude asjade jaoks!
Viivitatud nabanööri klammerdamine on NII oluline. Mitte ainult mõne minuti viivitamine. See on parem kui mitte midagi, jah. Kuid viivitage, kuni nabanöör enam ei pulseeri ja on valge. See on ideaalne, et laps saaks kõike head, mis talle on vajalik.
Kes soovib veel sellel teemal sügavamalt lugeda, siis siin on ka hea põhjalik artikkel koos erinevate uuringutega lastearstidelt.
Minu jaoks kinnitas see kirjutis sisetunnet, et meil oli vaja k vitamiini regulaarselt kõigile hakata manustama mitte selle tõttu, et looduses oleks midagi valesti, vaid inimene oli otsustanud koheselt nabanööri läbi lõigata ehk sekkuda sinna kuhu näppe toppida ei tohiks. Looduses mitte ükski liik seda ei tee koheselt. Inimene oskab lollustega hakkama saada. Meie äge aju mõtleb väga lahedaid asju välja aga ei oska vahet teha millal mida kasutada on otstarbekas ja millal ei tohi looduse süsteemidesse sekkuda.
Kuna ma teadsin, et kohesel nabanööri klammerdamisel ja läbilõikamisel jääb 1/3 verest beebil saamata, siis ma mõtlesingi, et aga kuidas siis keha sellise verekao kompenseerib? Ta peab ju igale poole jõudma? Kui aju või kopsud jäävad märkimisväärsest verekogusest ilma, siis nad saavad kahjustatud. Ainuke loogiline lahendus mis keha teha saab - vedeldada verd, et igale poole jõuda. Kui siia juurde panna veel sügavam teadmine, et raua tase ja verehüübefaktorid tulevad koos selle 1/3 verega normaalsele tasemele, siis on selge, et asi, mida me peame igal juhul vältima on nabanööri kiire läbilõikamine. Meie riigis kusjuures on sellega üsna hästi. Kuigi on veel nn õppimisvõimetuid ämmaemandaid nagu ikka igas meepotis kahjuks kipub tõrva olema vanasõna kohaselt, siis üldpilt selles temas on üsna hea.
Probleemid tekivad pigem sellest, et sünnitust ei suudeta võimalikult loomulikult toetada - näiteks kruvitakse lapse peanahakülge andurid, mis tekitavad sageli tüsistusi sünnitustegevuses ja see viib vajadusele kiirelt nabanööri läbi lõigata. Mida uhkem masin, seda rohkem tahetakse seda kaustada - kaovad ka oskused manuaalselt sünnitust jälgida. Sellist tööd ei tohiks kunagi masinatele üle anda. Ja ps, beebi ei ole lihakänts, kes valu ei tunneks, kui talle midagi pähe kruvitakse sealt suunast, kuhu ta liikuma peaks. Nii kui looduses tekib hirm läheb ka sünnitustegevus keerukaks.
Seni kuni me ei saa aru homroonide mehhanismidest ja emotsioonide seostest sünnitustegevuse juures ning kohtleme sünnitajat ja sündivat beebit robotlikult on ka haiglates tüsistused kerged tulema. Kahjuks ei ole reaämmaemandatel oskusi sünnitusvalusid looduslike vahenditega leevendada, kasvõi massaasiga. Surutakse kemikaale, mis tekitavad omakorda kõrvalnähte ja probleeme. Kahjuks hilisemas faasis tekkinud probleemide puhul ei oska me seoseid leida. Näiteks laste hilisemad käitumishäired, uneprobleemid jms võivad olla tekkinud sünnitusel kasutatud vahenditest või saadud shokkidest.
Loodusvahenditega sünnituse toetamise oskus keelatakse meil ka ära, sest ravimid on pühad lehmad, millest halba ei tohi kõneleda. Kahjuks on keegi linnukese programmis pannud valesse kohta , kus eksisteerivad vaid ravimid ja kemikaalid. Samas kui enamus olukordi saaks ilma kõrvalnähtude riskita lahendada, siis mille kuradi pärast on meil lojaalsus igas olukorras kohe tuumapommi kasutada? Miks on vaja sekkuda kohe kõige jõhkramalt? Kuskil oli kommentaar, et jalavalu korral ärme uuri muid vahendeid vaid ambuteerime koheselt - täpselt selline on mõtteviis igas olukorras koheselt keemilisi ravimeid kasutades. Tegelikult on vaid väga väike % olukordi, kus nad tegelikult näitlustatud on ja riski/kasu suhe on kasu suunda. Maailm on täis ohutuid vahendeid, millega saab sama head ja vahel paremadki tulemused ilma kõrvalnähte kartmata. Peab lihtsalt uuesti õppima neid kasutama.
Mis ma veel tähele panen uuringute kohta. Uuritud on 10 sekundit ja mõne minuti võrra edasi lükkamist. Minu teisel sünnitusel oli eraämmaemand - õnneks oli mul teadlikus suurenenud tema tulekuks. Tava olukorras haiglas, oleks see sünnitus keisriga lõppenud, mina sain aga vägeva vanni sünnituse, sest iga mure oskas ämmaemand ilma suuremate sekkumisteta ära lahednada. Ka beebi õigesse asendisse võimelda sündimise jaoks. Teadlik ämmaemand tähendas ka otseloomulikult, et nabanöör oli kuni tuksumise lõpuni puutumata - meie puhul oli selleks 35 minutit. Keeruline on leida aga uuringuid, kus tehtaks asju nii nagu loodus ette näeb. Mis kasud siis kõik veel välja tulevad?? Õnneks on aina enam sõltumatuid uurijaid, kes vastupanust hoolimata ei karda ja uurivad ning räägivad.
Kui Eestis on vastupidiselt ameerikale asjad nabanööri läbilõikamise kohapealt ikkagi üsna head, siis tekib ju järgmine probleem - kui laps saab kogu enda vere platsentast kenasti kätte. Sinna juurde ka verehüübefaktorid ja kogu raua, mis talle vajalik on, siis muutub ju kogu järgnevate tegevuste vajadus? Siis pole ju vaja K vitamiini süstida? See võib isegi osutuda ohtlikuks, kui veri süstitakse liiga paksuks... kas teile ei tundu? Paks veri samuti ei jõua ilusti organiteni ja beebi väike süda ei pruugi ka sellega nii hästi hakkama saada. Palju on tüsistusi beebidel, sest nende veri rutiinselt paksuks süstitakse?
Ma ei teeks ühtegi sellist asja ilma vereanalüüsist kontrollimata, kas see on üldse vajalik või ei. Ma tean mitmeid inimesi enda tutvusringkonnas, kellel on samad põhimõtted ja haiglas liiga tugeva k vit manustamise surve tõttu nõudnud hoopis vereanalüüsi ja oh seda üllatust - veres on hüübimisnäidud olnud ilma k vitamiinita juba maksimaalsed ja head ehk k vitamiini süst oleks neid beebisid kahjustanud. Muidugi siis olid ikka vanemad süüdi kuidagi olukorras - olukorras, mis tegelikult on normaalsus.
Minu soovitus on - ära tee ühtegi süsti ega manusta ühtegi asja igaks juhuks - kogu see igaksjuhuks kahjustab paljusid inimesi. Kui kahtled, tee vereanalüüs ja tee vajadus selgeks. See on palju väiksem sekkumine, kui manustada oma tutika beebi verre midagi, mida sa hiljem tagasi pöörata ei saa.
Kui K vitamiini võtmine osutub vajalikuks vereanalüüsi järgi, siis muretse pigem looduslik puhas toode, mitte ära lase sisse süstida keemilist kahtlast kraami. Samuti kui haigla pakub suukaudset on see see sama preparaat, mida nad süstivad. Süstimise eesmärk on puhtalt kokkuhoid, sest siis saab mitme doosi asemel manustada vaid ühe. Samas see preparaat on vägagi kahtlaste kõrvalnähtudega ehk eelista kvaliteeti ja investeeri sellesse.
Plus märka ka seda, et kui laps saab kogu oma vere, siis saab ta ka vajalikud rauakogused esimeseks eluaastaks. Kahjuks on meil jätkuvalt rauavaeguse paanika 9 kuu kanti aga jällegi - see tulenes nabanööri liiga varajasest läbi lõikamisest.
Ära muidugi unusta kunagi ära, et sinu lapses ei saa olla midagi külluslikult, kui sul endalgi on puudused. Kui ma soovitan tavaolukorras kontrollida ise üle, et ühelgi vitamiinil poleks miinimum taset sinu kehas, sest kes see miinimum palga peal ikka külluslikult elab eks, siis rasedate puhul on see ülioluline, et kõik tasemed oleksid ülemises kolmveerandis. Arstile piisab ka miinimumist, et sulle ok öelda. Sina ise ära kunagi sellega rahuldu - paljud haigused jääks nii olemata, kui inimesed pidevalt kuskil kuristiku äärel oma vitamiinide tasemega ei oleks. Valmistu juba ennem rasedust! Ära söö mingeid kokku klopsitud suvaliste vitamiinidega komplekse vaid eelista kvaliteeti. Sul pole vaja näiliselt tõusnud tasemeid vaid päriselt keha elus hoidvaid toitaineid!
Minu teine sünnitus oli täielik tervenemine esimesest haiglasünnitusest, sest sain aru, et palgatud ja hoolikalt valitud toetus vähendab tüsistuste riske tohutult. Kas minu sünnituse juures oli kõik ideaalne - ei, sest elu ei olegi ideaalne. Kas kõik lahenes ja lõppes hästi - väga hästi, sest mul oli oskustega ämmaemand. Tänu sellele ei läinud kordagi ka midagi kriitiliseks sünnituse juures. Harva saab lugeda täiesti äegdaid sünnituslugusid, kus naine tunneb juba 45 min hiljem, et võiks uuesti sünnitada. Minu teise lapse sündides beebigrupis oli peale minu vaid paar ilusat sünnituslugu aga elu näitab, et saab imeilusaid sünnitusi, kui personal saab sügavuti aru sünnitusprotsessidest ja ka emotsionaalsest toest.
Täna on minu soovitus kõigile võtta sünnitusele kaasa doula või eraämmaemand, kes oskavad looduslikke valuvaigisteid, erinevaid emotsioonidetoetustehnikaid, analüüsida mõne protseduuri kasu/kahju teemasid hetkes. Märkavad ka meest, kes koos naisega sünnitab. Nii saab vähendada tüsistusi ja kindlustada parem start kogu perele. Minu beebi magas esimesest ööst imehästi 6-8 h ilma pausideta ja ma olin õnnelik ning puhanud emme. Ma soovin, et igal perel oleks sarnane kogemus beebiga kasvades. Selleks aga peab tegema ise palju uurimustööd ja julgeid otsuseid.
Imelisi sünnitusi ja läbikaalutud otsuseid!
Merle Martinson
Minu loengud https://merlemartinson.podia.com/koik-loengud
Minu missioon https://merlemartinson.podia.com
Foto Canva
2 comments

https://terviseamet.ee/uudised/hoiatus-homoopaat-merle-martinson-levitab-ohtlikku-valeinfot-k-vitamiini-sunnijargse
No milleks rääkida valeinformatsiooni? Mängida eludega?
Väga lihtne on teistsugust informatsiooni nimetada valeinformatsiooniks ja mitte sellesse süveneda. Jah, süsteemil on väga mugav kui kõik lihtsalt kuuletuvad aga nedes kohtades, kus kuuletumine on iseendale kahjulik tuleks siiski peatuda ja läbi mõelda kogu süsteemi mõte. Tasub läbi lugeda minu postitus ja märgata, et see tugineb lastearstide tehtud uuringutele, millele ma tuginen mitte ei võta asju kuskilt õhust. Täna on ametitel selge käsk midagi teha aga pole lubatud mõelda ega uurida mingit uut infot. meil on tohutu palju praktikaid, mis on aastakümneid vanad ja arengut pärsib just oskamatust vaadelda infot sügavuti ja jälgida tänapäevaseid uuringuid. Paljud uuringud, millele mina tuginan on mitukümend aastat juba olemas aga neid eiratakse ja siin on päris mitmeid põhjusid, millest päris paljud ei ole ka eetilised.
Rahvale head muutused on tulnud siiski sellest et rahvas ise on uurinud ja teadlikuks saanud ja endale ohtlike praktikatele lihtsalt ei hakanud ütlema. Eu ole keegi hakanud vabatahtlikult rääkima tubakate ohtlikusest - arstid reklaamisid neid ka rasedatele. Ei ole keegi vabatahtlikult loobunud aspestist ehituses jne. Kui me ei loe päriselt avatult läbi teadust, mis erinev ametite etteantust, siis me tulistame ühiskonnana endale ise jalga. Eriti tasub tähelepanna seda, kui kisa ja ähvardamine läheb väga suureks, sest seal on tulnud käsud kohtadest, kust neid kunagi tulla ei tohiks. Ajalugu näitab seda pidevalt , õpime ajaloost.
Selle blogipostituse puhul on tegemist oma ala ekspertide uuringute vahendamisega ja eestikeelseks tõlkimisega. Igaüks saab vabalt lugeda, läbi analüüsida ning ise vabalt otsuseid teha, ilma et mina kedagi lolliks sõimaks.
Teil soovitan soojalt läbi analüüsida haiglas mansutatava k vit infolehed arstidele ja siis uuesti mõelda, kui kasulik ja hea see soovitatud preparaat on.