Muudetud seemned on viinud toidupoe köögiviljad toitainete kriisi

Me elame krooniliste haiguste ajastul ning ilmselgelt me oleme toitainete puuduses. Lääne ühiskonnas on täna keeruline leida tervet inimest. Nii füüsilises kui ka emotsionaalses plaanis. Kui arvestada, et serotoniin ehk õnnehormoon toodetakse suures osas just meie soolestikus, siis toitainete puudus ja odava rämpsu toidu asemel söömine on väga problemaatilised elu valikud.

Hästi tore on, kui meie tervise eest seisvad ametid räägivad köögiviljade söömise olulisusest aga kui poest ostetavas köögiviljas on 70% vähem toitaineid, kui neid olema peaks, siis ilmselgelt jääb keha siiski defitsiiti. Suur osa lääne ühiskonnast aga just toittu poest ostabki. Siinkohal kindlasti imestad, millest ma räägin. Kust ma sellised numbrid võtan.

Nimelt vaatasin ma Prantslaste tehtud dokumentaali, kus sellel teemal lähemalt räägitakse: Industry Scandal: The Loss of nutriens.

Soovitan igal inimesel seda vaadata aga eriti aianduse huvilistel. Nimelt tuuakse välja seal asjaolu, et mitte ainult mulla viljakus ei muuda toitainete vaeseks lõpprodukti vaid asi algab palju varem - seemnest, mida valitakse.

Näiteks on selles dokumentaalis toodud tomat, kuigi uuringud viidi läbi kõigi 70 enim ostetud köögivilja osas ja kõigis oli võrreldes 1960 aastatega tohutu toitainete kadu. Analüüsid tehti poetomati ja mahepõllumajandus põhimõtetel kasvatatud pärandseemnest kasvatatud tomatite vahel, mis olid enda välimuselt sarnased. Tulemused olid minu jaoks shokeerivad - C vitamiini oli poetomatis 72% vähem, Kaltisumi 63%, Magneesiumi 29% Lükopeeni 58% Polüfenooli 56%

Lükopeeni kirjeldatakse väga olulise ainena, mida tomatist saab. Antioksüdant, mis toetab südame tööd, aitab vältida kopsu - ja maovähki, ajuvähki ning meestel eesnäärme vähki. Jutt on ju tore aga kui sa saad seda poetomatist vaid 40% siis sisaldus ilmselgelt jääb väheks selleks, et see saaks tervisele päriselt mõju osutada. Sa pead tarbima 60% suurema koguse poetomateid, et saada lubatud kasu. C vitamiini on lausa 72% vähem - ime ka, et me ei saa toidust enam kaitset igapäevaste haiguste eest nagu seda on gripilised vms. seal on olulised muidugi ka kõrged D vitamiini tasemed. Ära jäta end kunagi nälga ja ära rahuldu millegi puhul miinumim tasemega. Ka sina ei taha miinimum palka saada - sama on sinu kehaga. Vaata, et kõikke oleks külluslikult.

Dokumentaali tegijad käisid välja idee, et kunagi võiks meil olla skänner, mis näitab toitainete sisaldust poes, siis vast hakkab see huvitama ka tootjaid, hetkel on see nende jaoks pseudoprobleem - kasum tuleb pikast säilivus ajast. Kindlasti oleks võimalik välja töötada seemned, milles saab ka see kas just ideaalses tasemes aga heas tasemes olla. Võibolla peab veidi andma järgi säilivusajas aga seda enam on oluline, et toit tuleks võimalikult kodulähedalt. Nii hakataks toetama ka kohalikku põllumeest.

Muutus tuleb ainult läbi tarbija teadlikuse, mida ka selgelt väljendatakse ehk rahakotiga hääletatakse.

Mida tasub nüüd aiapidajatel tähele panna - Ainult sellest, et tomat kasvatatakse mahepõllumajandus põhimõtetel ei piisa, et toitainete sisaldus oleks maksimaalne. Oleneb mis käsu on saanud seeme ise. Mis omandusi on võimendatud ja juba aastakümneid ei ole oluliseks olnud toitainete sisaldus vaid saagikus, vastupidavus ning säilivus. Dokumentaalis tehtud uuringus võrreldi ka poetomati ja pärimusseemne tomati säilivust. Jah viimane riknes nädalaga. Poe tomat säilis pea 3 nädalat. Tundub ju hea idee, ei saa väita et pole toiduainete riknemise seisukohalt Aga kui see tomat ei sisaldat toitaineid, mille jaoks sa seda tegelikult tarbid, siis tekib ju tõsine probleem, kus tegelik kasu ei kaalu kahjusid ülesse. Toitianete vaeguses keha on ka alati näljas ja lääne ühiskonnas on ülesöömise probleem igapäevane. Kahjuks kogu see säilimise pikendamise välja aretamine toimubki selle toel, et tomatis ei arene välja teatud toitained - Seda päristakse. Selle tõttu on poe tomat ka plastiku maitseline.

Eestis on minu jaoks kõige tuntum pärandseemnete müüa Vanaema aed. Seal on väga palju Eesti enda pärandseemneid. Loodan, et sellel aastal leiab iga aiapidaja need enda jaoks ülesse. Loodan, et iga aastaga saab neid seemne pakkujaid olema aina rohkem. Nagu näha, see on ülioluline meie endi tervise seisukohast. Samuti on F1 seemnete kasutus suretanud välja 75% taimete mitmekesisusest. See on halb meie tervisele ja keskonnale, kus me elame.

Ma muidugi oleks eriti õnnelik, kui võrdluseks oleks toodud ka F1 seemned aga ökokasvatuse, palju seal midagi toitsainete suhtes paremaks oleks läinud. Aga igaüks ehk taipab, et kui seeme ise on muundatud viisil, mis takistab toitainete küpsemist,et ta ei rikneks, siis igaljuhul on ka öko tootes kõvasti vähem toitaineid. Meile antakse läbi geneetika siiski teatud käsud, milliseks kasvada.

Need, kel pole aiamaad peavad hakkama veidi loovamalt asjale lähenema. Ja siin tuleks kõigepealt leida aiapidaja, kes saab probleemi olemusest aru ja vahetab oma F1 seemned pärandsortide vastu välja. Õnneks aina rohkem tarbijaid ja tootjaid saavad aru mahepõllumajandus võtete olulisusest. Aga nüüd tuleb veel mõista ka seemnetega kaasnevat probleemi. See ei juhtu üleöö aga mõne aastaga saab kindlasti igaüks endale juba tootja, kes kasvatab maksimaalselt häid köögivilju.

Dokumentaalis tuuakse välja F1 seemnete teine väga suur pahupool - lapstööjõud, alamakstud töötajad ja naiste eriti alamakstud tööjõud. Ma kahjuks ei kuule sellist skeemi esimest korda. Ükskõik kas see on kohvi kasvatus või muud skeemid on suurkorporatsioonidel samad. F1 seemnete turg jaguned täna 4 suurfirma vahel ehk tekkinud on üsna monopoolne seisund. 3 nendest toodab ka pestitsiite, mida mesimaguselt põllumeestele maha müüakse ehk kasumid on tava kodaniku jaoks ebanormaalsetesse kõrgustesse küündivad. Mille arvelt need tulevad - nii arenguriikides olevate algprodukti tootjate ja lõpptarbijal maha üle kõrvade tõmbamisest. Kuidas?

Tomatiseemnete kasvutus toimub siis näiteks Indias ja sarnastes maades. Seal on probleemne lapstööjõu kasutus, millest üle astutakse, et vähekenegi kasumit saada. lapsed on osavamad ja teevad kahekesi 3 täiskasvanu töö ära. Muidugi ei maksta neile õiglast riiklikult paikka pandud miinimum tasu vaid kordades madalamat palkka. Sama on naistega, kes on nõus poole vähemaga, kui mehed, kes nõuavad riiklikku miinimumi. Selle tõttu on põldudel tolmendamas just naised. Farmi omanikud toovad välja, et kui neile makstaks 30 eurot rohkem kilohinna eest, siis saaks nad ka naistele pakkuda õiglast palkka. Kui ma õieti mäletan, siis said farmid 165 eurot kilogrammi seemnete eest. Nüüd jõuame kõige võikama osani kogu ärist - need 4 firmat müüvad seemneid lõpptarbijale kilohinnaga , mis algab mitmekümnest tuhandest ja võivad küündida 400 000ni. Aga nad on nii tohutu vaesed, et ei saa kilo eest 30 eurotki rohkem maksta, et töötajad saaksid vähemalt seda närust riiklikku miinimumi ja lapsed ei peaks põllul orjama 50 senti päev, mis on vähemalt 8h pikk ja laus päikese käes. Ja nii on väike % inimesi, kes elavad ülejäänud maailma inimeste küljes nagu kaanid.

Mine arvuta ka eesti seemnemüüate kilohinnad välja. F1 seemnete puhul on oluline märgata, et temast ei saa seemneid järgmiseks aastaks koguda. Sa ei tea kunagi, mis sellest taimest välja tuleb. Põllumees peab igal aastal neid kalleid seemneid uuesti tootja käest ostma. Kui aga soetad pärandseemned pead maksma sisuliselt 1x ja saad elu lõpuni ise seda seemet endale kasvatada.

Mida rohkem me neid skeeme paljastame, ja leiame muid võimalusi, seda rohkem saame me päriselt maailma muuta Paremaks kohaks. Praegused loosungid, süvendavad seda ebavõrdsust aina enam. Inimesed, kes istuvad riigikogus ja viibutavad näppe autoomanike suunas ei liigu ise ilma autota kuhugi ja ei tasu selle olemasolu eest oma palgarahadega. Silmakirjalikus ja kaksikmoraal on nii avalik ja võigas. Küsimus on, kas sa avad oma silmad või allud propagandale, mis kasvatab selle väikese % rikkust meie kõigi arvelt aina enam.

Peale dokumentaali ära vaatamist oli minu esimene kõne oma sõbrannale, kes kasvatab oma kasvuhoonetes just pärandsorte. Ka tema oli shokeeritud sellest toitainete vahest aga muidugi oli õnnelik, et ta on loonud endale planeedi, kus ta saab mitu kuud aastas süüa maksimaalselt võimsaid vilju oma aiamaalt. Minu õnneks oli mu sõber üliõnnelik palve üle panna ka minu jaoks paar ekstra taime kevadel kasvama, sest ma ei usalda enda ettekasvatuse võimeid. Elus on tark tunnistada enda nõrku külgi ja rõhuda tugevustele. Nii saab parima tulemuse ja kõikke ei peagi ise oskama. Nii me kollektiivselt aitame luua endale täisulikku maailma. Ma ootan juba aiandushooaega - seekord siis pärandseemnest kasvatatud tomatitega.

Leidsin Telegrammist ka väga hea artikli F1 seemnete kohta, mida tasub samuti lugeda, sest küsimuse all on ka meie toidu julgeolek. Meil tekitatakse väga palju kunstlikult toidu üle kallinemist, mis paneb meid ka sageli valima kehvema kvaliteediga tooteid. Õhk, toit, vesi on asjad mida tasub alati kaitsta, sest need on meie elu alustalad.

Me ei saa lõputult silmi kinni panna nende skeemitajate ees. Saame aga ega see ühiskonnana meile hästi ei mõju. Reageerima ja märkama peaks ennem, kui vesi ahjus on. Ajalugu on seda hästi näidanud, et hilisemad märkamised on juba ülirasketes olukordadest tekkinud.

Ilusat aiandushooaega kõigile rohenäppudele aastal 2025!

Merle Martinson