Homöopaatia Edulood

Minu maailm on peale homöopaatia ja loodusravi enda ellu vastu võtmist igapäev imede maa. Imed on saanud nii tavapäraseks elu osaks, et see ongi igapäev. Sageli juhtub aga meie igapäeva asjadega nii, et me ei jaga neid enam, sest see on ju lihtsalt tavapärane elu. Täna tunnen, et Eestis on just vaja rohkem jagamist, et sõnum jõuaks kaugele. Kogusingi kokku Homöopaatia armastajate lugusid, et kõik saaks tutvuda.

Mulle endale meeldivad enim kodukasutaja lood, kes täiesti ise on saanud asjad lahendatud. Miks?

Meil ei ole võimalik igal hetkel saada abi ning kõige olulisem on minu jaoks inimese vabadus. Vabaduse annavad aga teadmised ja oskused. Selle tõttu teen ma ka oma põhiloengusarja, kus tutvustan igasugust loodusravi aga põhjalikult ka homöopaatiat. Iga sügis septembris alustan, et inimesi võimalikult palju aidata iseseisvaks.

Siinkohal rõhutan, et need alljärgnevad ei ole minu edulood! Need on homöopaatia edulood üle Eesti. Ma väga tahaks ka tähtis olla ja sabasulgi sopsutada, teate päris äge on tegelikult see tunne, et kui sa oled kliendiga tööd teinud ja tal päriselt ka hästi läheb oma elus. See on kirjeldamatult äge. Aga teiste sulgedega ei ole ilus end ehtida ehk siin on kõigi edulood ja meil on lihtsalt väga ägedad homöopaatia sõbrad.

Edulood on kogutud facebooki grupist Homöopaatia.ee, kuhu ma tegin ise üleskutse, et inimesed räägiks enda lugusid. Saad piiluda äkki on sinna veel mõni tore juurde tulnud. Copyn need siia täpselt nii nagu nad kirjutatud on.

1.Paar suve tagasi astusin jõhkra kruvi aiamaal jalga. Ikka sellise, et siiani tahaks ära minestada, sellele mõeldes. Komberdasin ulgudes ja abikaasat appi kutsudes toa poole. Valu tahtis silmanägemist võtta. Abikaasa, teades mis esmaabi olukorras teha, sättis mu istuma ja tõi kiirelt mu homöopaatia kodukasutaja kohvri ning manustas arnika keelele. Minu nutt kadus kohe, sest valu kadus. Abikaasa sai haava puhtaks teha, kinni siduda ning mu olemise mõnusaks teha. Järgnevalt manustasin ma ledumit, mis aitab torkehaavadel kiirelt ning ilma tüsistusteta terveneda. 4 päevaks oli kõik korras. Sain sõita linnast välja konserdile ise roolis istudes ning terve õhtu seal ringi tatsuda. Kuna minu elus sellised kiired tervenemised on tavapärased, siis vahel unustan ära, et tavaolukorras selline asi teps mitte nii muretu inimeste jaoks ei ole. Rääkides oma humoorikast röökimisest nagu naljajutust sain palju ärevaid kogemusi vastukajaks. Arusaamatuks jäi tänapäeva inimesele, kes on enda oskused käest ära andnud, et mu esimene kõne polnud kiirabisse. Aga ma ei vajanud ju seda. Kui ma ise poleks suutnud mingil põhjusel asja lahendada, siis oleks õige hetk telefoni haarata. Ühesõnaga läbi selle, et ma olen panustanud enda aja õppimisele, kuidas ise asju lahendada sain ma terveks rekord ajaga, ilma kannatusteta, ilma kõrvalnähtude võimalusteta ja hoidsin meie kõigi raha kokku, sest ei pidanud teenust kasutama kiirabi näol. Kõik ainult positiivne.

2.Ma pean jälle leelotama.

Meil aias möllab okseviirus ja eile ennetavalt palusin healt tuttavalt abi, mida teha.

Kühveldasime probiotse, söetablette ja Arsen. 200 sisse.

Ma õnneks panin puhtad valge voodipesu enne tudu lapsele, mis paar tundi hiljem enam pold nii puhtadKokku oksendas 4x ja suht järjest. 10 aeg hakkas ja 2 aeg öösel oli viimane okseralli. Siis magas hommikuni ilusti.

Hommiku andsin veel probiotse, süsi ja Arseni ning rõõmus laps on tagasi. Möllab, laulab tantsib, samal ajal rühmakaaslastest üks haiglas, teisele kutsuti kiirabi ja ülejäänud haigestunudel ei püsi midagi sees.

Minu laps kulistas hommiku 0.5L vett ära teralahusega nagu nalja, sõi kaks küpsist ja kõik püsib ilusti sees.

Ma lihtsalt ei jõua ära tänada homöopaatiat

Niii kergelt läks meil.

Ise võtsime ka kõike eilsest peale suures koguses ja oleme terved.

Aitäh imeline loodus

3.Minu esimene kogemus "kummaliste terakestega" oli aastal 1994 Saksamaal lapsehoidjana. Pereema õppis homöopaadiks, tema töölaual olid reas ladinakeelsete nimedega müstilisena tundunud DHU pudelid. Ühel hommikul tulime peretütrega jooksutiirult ning oodates välisukse avamist venitasime end. End taha painutades kaotasin tasakaalu ning käisin, kõmaki, vastu ust. Käe panin muidugi instinktiivselt ette. Parema käe väike sõrm sai kogu põntsu enda kanda (eks see ole omaette teema). Valu oli meeletu, sõrm oli kõver. Pereema andis miskit keele alla. Valu kadus hetkega. Küsisin temalt, et mis see siis nüüd oli ... Muidugi Arnika! Sõrm on siiski kõver siiani ... Teine kogemus oli sellest hetkest juba kaheksa aastat hiljem raseduse ajal Ülle Liivamägi emadekoolis esimesi hp-teadmisi saanuna imelise Apisega. Mesilane kihutas lahtise kinga sisse ning muidugi nõelas mind talla alla. Sellest hetkest tuli tõdemus, et esmaabiterakesed peavad ikka alati kaasas olema. Kolmas kogemus oli kolmanda A-ga ehk Aconitumiga - lahustas ehmatuse koheselt. Poeg on nüüd juba pea 22-aastane ning kõik nohud-köhad jm tervise kõrvalekalded sai 20 aasta jooksul peamiselt homöopaatiaga lahendatud (vahel ka eeterlikud õlid ja reflekso abi).

4.Olen saanud imelised terad - pulsatilla ja calendula, millega olen hoidnud Crohni tõve kontrolli all. Arst viimati imestas, et polegi põletikku.

Ta ei suuda sellega siiani leppida. Ja kõik tänu Elery Tammemäele.

5. 30 aastakümmet ei saadud meditsiinis aru ja jagu ,kuidas inimest abistada norskamisest vabaks,,,,tegin ise läbi kursuse homöopaatiast ja koostöös homöopaadiga leidsime lahenduse , praktiliselt kolme päevaga viis aastat tagasi probleem kadunud , siiani ....

6. Olen pikalt olnud homöopaatia kasutaja, et kõike lugusid ei mäletagi. Jagada tahaks oma lugu meriseaga. Merisiga kukkus käest ja sai külgmise selgroomurru, koos tagumiste jalgade halvatusega. Veterinaararst andis valuvaigistit meile kaasa ja ütles, et siin pole midagi teha. Kui loomakesel liiga valus, siis magama panna. Tegemist oli tol hetkel u aastase ehk noore meriseaga. Samal ajal minu ämm, 80ne aastane, oli just paranenud kukkumise järgsest selgroomurrust ja mõtlesin, et kui nii vana paraneb veel ehk noor ka paraneb, mis meil kaotada on. Andsin meriseale Aconitumi ja 2 annust Bellis Berennist Heliose Birthkitist. Järgmine päev oli tal silm juba terane, võimlesin halvatuse jalgadest välja ja esialgu liikus ta ikka kui partisan. Siis märkasime, et siputab jalga tahtes end sügada. See sügamise refleks tõstis ta jalgele ja ta hakkas normaalselt liikuma. Hiljem polnud murru kohta röntgenis enam näha, nii hästi paranes.

7.Minu kõige suurem wau kogemus oli, kui teise lapse beebieas rinnapõletikku kogesin ja olin soetanud enne tema sünnitust terasid. Ka sünnitaja komplekti. Siis rinnapõletikuga 39,5 palavikus manustasin selle õige tera (vist oli phytolacca) ja 5 minutit ja palavik oli kadunud ning rind korras. See oli nagu ime.

8. Mul endal ( Merle Martinson) oli rinnapõletikuga aga hoopis selline lugu, et võtsin ka phytolaccat. Ja unustasin ära selle tõe - jälgi ikka sümptomaatikat. Läks veidi paremaks aga tervenemist ei toimunud. Ehk tera ei olnud õige. Olin äsja sünnitanud ja veidi piimaaju eks ole. Üldse vahel iseennast aidata on keeruline

Kaeblesin mehele, et ta peab ikka kapsa järele minema keset ööd. Tema vaikselt torises tekialt. Võta palun õiget tera. Istusin uuesti maha ja mõtlesin enda sümptomaatika üle. Tegelikult oli belladonnat vaja. Võtsin 1 doosi ja 20 minutoga oli olukord lahenenud. Lõrge palavik läinud, halb enesetunne samuti ja pakitsus, valu rinnas

Meil on põhilause kodus võta õige tera palun!

9.Imelisi näiteid saab ikka ja jälle tuua Arnikaga, kus suured muhud taanduvad hetkega ja väikesed ning suured haavad paranevad kiiresti. Kuid sama oluline on Aconite, sest kunagi ei tea, kus nurga tagant ootamatu shokk võib tabada. Ja shoki all ei ole ainult ehmatused vaid ka suur külmetus nii, et hambad plõgisevad, või ootamatu peavalu või kurgus kriipimine. Vat siis aitab Aconite sellega kiiresti toime tulla ja ei mingit pikka põdemist. Minu enda kõige imelisem kogemus oli Cantarisega, kus aastakümneid vaevanud põiepõletikud kadusid ja pole siiani pidanud sellega tegelema.Nüüd juba 6 aastat ei ole minu kodus enam apteegikraami tänu Sulle Merle, kes Sa mind sellele teeotsale juhatasid.

10.Minul palju häid kogemusi nimelt lapsel hakkas põsele kasvama hemangioom ja sai õige tera tänu Agne Kandimale ja paar minutit peale tera võtmist see lõhkes ja järgmiseks päevaks oli kadunud. Teisel lapsel oli varba vahel soolatüügas ja vaid 1 tera ja see oli kadunud tänu Freta Uuskülale. Minu viimane laps sündis tänu Freta ja homöopaatia toele kergelt ja ilma ravimiteta.

11.Neid kordi, kus HP meie pere tervenemisel abiks on olnud on hästi palju. Aga kaks kõige suuremat wow effekti: suur ehmatus pani lapse kogelema, ikka nii, et tema kõnest oli kõrvalseisjal keeruline aru saada. Mõni doos kõrge potentsiga Aconitum'i tõi lapse sellest välja. Mina ise libisesin jääl ja sain peapõrutuse, ikka nii, et mälu kadus ja ühest silmast olin pime, aga ometi ei taibanud ma kiirabisse helistada võid palusin lapsel homöopaatia esmaabikohvri tuua, Arnica, Bellisberennis ja Aconitum tõid mu mõistuse minutitega tagasi. EMO jäigi külastamata.

12.Mul ka mitmeid häid kogemusi aga esimesena tuleb meelde kui lapsel oli 1 aastasena larüngiit.. imelik hingamine, palavik, haukuv köha ja sain abi kerstin jakobsonilt .. mul põhiaainet tookord kodus ei olnud ( spongia) ja siis ta palus kahe teise teraga mängida ja lapse olek muutus silmnähtavalt, köha avanes, hingamine läks rahulikumaks, öö tuli lapsega normaalne ja hommikuks kadus ka palavik.. aga mäletan kuidas ise vaatasin ja imestasin

13.Oi meil oli ka algus larüngiitidega. Lapsel oli neid kohati mitu korda nädalas. Tänu homöopaatiale ei pidanud ühtegi ravimite tarvitama ega kiirabi kutsuma. Jälle tohutu kokkuhoid riigile . Kadusid, kui sai kroonilise ainepildi ravi tehtud.

14.Alles alustasin homoöpaatia kodukasutaja kursusega. Aga juba on minul killukesed ja suurepärased kogemused. Pisike 8-kuune beebi nuttis palju, oli vaid ema süles vagur ja rahul. Kui ema mainis, et tal tulevad vist hambad, siis oli mul selge, et prooviks chomamillat- läks vaid viis minutit, kui beebi hakkas end ukerdama ema sülest maha ja nii kui maha sai käputas mängutuppa mangima. Vaatasime suu ammuli seda protsessi pealt. Ja päriselt ka see homoöpaatia aitaski. Või teine juhtum- Kõhisin öösiti meeletult. Lausa hing oli kinni, päeval ei olnud midagi hullu. Oli juba kolmas päev ööläbi üleval istutud ja kõhitud nii, et kops oli valus. Mõtlesin, et pean kuidagi selle õige tera endale leidma. Toppisin suhu drosera ja järgmisel ööl magasin nagu lapsuke uskumatu oli see minu jaoks. Mul on alles teekonna algus, aga iga pisike kogemus tera tööst, annab mulle hoogu juurde seda veel ja veel õppida ja sellest maailmast rohkem aru saama.

15.Minu juhatas homöopaatiani mu alla aastane laps, kellel igast nohust sai bronhiit. Aasta oli siis 2009. Terveks sai ta vaid antibiootikumidega... kuniks saabus järgmine nohu jne. Kui perearst juba pakkus välja diagnoosi astmaatiline bronhiit + astmarohud, siis järgmise sammuna sai tuttava soovitusel mindud homöopaadi juurde. Leidsime õiged ained ja koledad "suitsetaja köhad" möödusid edaspidi kergelt ja ka siiani on samad ained abiks. Rääkisime tol ajal ka perearstiga oma eduloost. Ütles, et me jätkaku samas vaimus, kui asi töötab. Endal sain abi krooniliseks muutunud põskkoopa põletikuga. Emal head kogemused hambaravis, kui käis karmis luude lihvimisprotsessis. Järelvisiidil arst imestas, et eakas inimene ja ei paista midagi välja, et oleks valulik protseduur läbitud - ei verevalumeid, valu ega paistetust.

16.Vanaema kurtis pikemat aega jalavalu. Perearst aidata ei osanud ja kirurgile aeg oli kirjas. Andsin doosi arnikat ka tegin ka vesilahuse. Nädala jagu lonksas kui valu tegi liiga. Kui kirurgi aeg kätte jõudis oli valu läinud.

17.Minul oli tarkusehammas mädases põletikus. Proovisin paari erinevat tera, sain leevendust ca 1 minutiks, kuni proovisin Hepar Sulfur 30c. 4 tundi valuta, siis algasid jälle talumatud valud, võtsin jälle ja 4 h täiesti valu vaba. ( ma olin täiesti šokis sellisest tulemusest) Olin nii nädal aega, sain olukorra palju paremaks aga olin lõpuks ikkagi nii kurnatud, et lasin hamba eemaldada. Arnica ja Hepar Sulfur ja tervenesin 3 päevaga. Võtsin pärast välja tõmbamist 2 päeva ka AB aga ilmselt oleks ka ilma hakkama saanud.Laste luumurrud, arnica 200C iga 3-4h tagant ja tervenesid praktiliselt valudeta. + symphytum. Mõlemad luumurrud olid 3 nädala möödumisel täielikult tervenenud.Kolm sünnitust, millest kahe viimase juures kasutasin HP. Esimene pikk, piinarikas ja väga ebameeldiv kogemus igas mõttes. Teised teadlikud, selged ja kiired ning ämmaemandate kommentaarid, et uskumatu, kui hea sünnitaja oled. Üks üllatus segatuharseisust. Suht staarina koheldi pärast sedaMõned korrad olen ka väga kõrge palaviku kiiresti madalamaks saanud, kuigi sellesse protsessi ma tavaliselt eriti ei sekku, kuna tegemist keha loomiliku tervenemisega.

18. jaa ma tunnen ka, et homöopaatia teeb veidi nagu superstaariks. Mul oli pojaga trauma juhtum ning ma olin aconitiumi sisse võtnud. Rahustasin last õmblemise juures, seletasin mis temaga tehakse, julgustasin. Arst pärast tuli kätt suruma, et ta pole elusees sellist asja näinud, sellist rahu, toetust, nii imepärast olukorda. Temal oli oma tööd kohe kergem teha. Väga äge mudugi. Peast käis läbi jah... oleks sa mind 15 min ennem kabinetti jõudmist näinud, ma olen väga suur ülepabistaja sellistes olukordades. Aconitium aitas mul enda üleliigsed emotsioonid lahustada ja keskenduda sellele, mis oli minu ülesanne. Selle tõttu tuletan emmedele ikka meelde, et kui lapsega miskit juhtub siis emme saab shoki ja aconitium on hea sõber.

19.Minu esimene külaskäik homöopaadi juurde oli kunagi 90ndatel. Mul olid korduvad naisteasjade põletikud. Iga aasta mitu korda. Antibiootikumi kuur teise otsa. Veel mingid süstid ja protseduurid. Läksin Tatjana juurde Keilasse, järjekordse põletiku tõttu ab retsept kotis. Ei läinudki seda vaja. Võtsin terasid ja kõik taandus. Sellest ajast pole ka kordunud. Olen ääretult tänulik.Ja see pole ainus lugu mul.

20.Homöopaatia kui minu elu päästjaTahan siis kirjutada oma tervenemise loo homöpaatiaga

Mul algas unetus teatud olukordades minu elus eelmise aasta augustis. Kõigepealt hiilis ligi ärevus, selline ärevus mida ma ei ole elus tundnud ja ausalt ei soovita kellegil tunda, väga ebameeldiv tunne. Tekkis juba kerge unetus, meeletu higitamine, sund-ja hirmumõtted. Lõpuks oli hirm minu elus nii esikohal, et see oli juba väljakannatamatu ja loomulikult see unetus mis mind saatis 8 kuud. Ma magasin 24h jookusul umbes 1,5-2 tundi, vahest ka kauem vahest üldse mitte. Oli selline periood kus ma ei maganud 9 päeva jookusul mitte ühtegi unetundi. Käisin tööl edasi, sest olin sellel ajal ettevõtte osanik ja tegin lisaks oma ettevõttes teenindaja tööd ja kõiki töid mida oli hetkel vaja teha. Minu kuutunnid olid vahest üle 200 töötunni…

Mis teha, kui oled ettevõtte osanik ja palju on teha?!

Proovisin erinevaid tehnikaid, et oma unekvaliteeti tõsta, põhilised olid looduslikud vahendid, aga kuna probleem oli väga sügav, siis ükski toode mulle abi ei andnud. Perearst kirjutas mulle 3 erinevat AD välja millest ma 2 proovisin 2 tabletti, aga mul tekkisid tugevad kõrvaltoimed ja ma loobusin nende kasutamisest, sest keha keeldus seda mürki endale sisse võtmast...

Lõpuks ma võtsin julguse kokku ja pöördusin oma õe soovitusel homöopaat Elery Tammemägi poole. Väga lahe inimene, aus ja otsekohene. Vahest nii aus, et teeb haiget, aga seda oli vaja, sest see viis mind tervenemiseni. Aitäh Sulle Elery, oled väga armas hing ja teed oma tegemisi suure kirega

Kui sain oma konsultatsiooni Eleryga tehtud ja ka raviskeemi, siis sealt algas minu tervenemise protsess ja see võttis aega umbes 3 nädalat pluss veel keha, välimuse jms taastumine. Sest ütlen ausalt unetus võib su keha ja välimuse nii kardinaalset muuta, et seda on lausa jube jälgida. Mina jälgisin ennast iga päev ja jäädvustasin endale fotode näol…

Ausalt see kes ma olin eelmise aasta augustis pole enam see kes ma olen praegu. Kõik keha funktsioonid on taastunud. Ma olen jälle see lõbus, terve, julge, tegus ja ilus Angela kes ma olen alati olnud ja seda tänu homöpaatiale.

21. Homöopaatia on aidanud peaaegu alati külmetushaigustega, kus tavaliselt arst määrab antibiotsi. Spongia kuiva köha puhul, pulsatilla rohelise klimpis tati puhul, Belladonna palaviku korral jne

22.* Lapsel sain soorist keele peal lahti

* Köhaga aidanud (õhtune köha magamaminnes)

* Sünnitusel hoidis ära hullemate rebendite tekke

* Emotsionaalse klammerdumise puhul mitmeid kordi aidanud

* Läheneva külmetuse pidama saanud

* Loomadel ussidest lahti saanud

* Koeral haav kiiremini paranenud

* Rinnapõletiku maha saanud (15 minutiga)

* Sünnitusjärgsest ärevusest vabanenud (u 3 päeva kõrgema potentsiga)

* algavale silmapõletikule piduri pannud

* beebil hammaste tuleku valu on ära võtnud

* koolikute korral aidanud

Ja neid näiteid on veel ja veel. Nii et kes tuleb väitma et uhhuu teadus, siis jahm…

mind ümber ei suuda veenda, kogemusi liiga palju.

Huvitav, et näiteks Saksamaal ja Inglismaal hp täiesti tavaline, samamoodi Soomes ja Lätis eraldi hp apteegid, aga ei, Eestis on uhhuu teadus

23.• Sain lahti mitme tunnisest iiveldavast peavalust 15minutiga (olin kodust ära ja ei saanud kohe tera võtta).

• Lapse tuulerõuged kulgesid ilma sügelemise ja muude sümptomiteta.

• Ühel hommikul ärkasin ja tundsin, et olen haige ja ei jaksa tööle minna, peaks tööd tühistama ja koju jääma. Aga siis meenus “kurnatud ema” tera ja 30min hiljem ütlesin mehele, et ma oleks haigust nagu teeselnud, sest nüüd enam pole midagi. Ja tööle läksin ka.

24.Esimene wow-efekt, kustmaalt sõprus homöopaatiaga algas oli, kui minu pea 3-a pojal tõusis igal õhtul alates ca kl 17-st palavik kiiresti kõrgeks ja energiline poiss lihtsalt istus klaasistunud ilmel diivanil. Kui 4.õhtu samanmoodi algas, võtsin Boiron Cold &calm tera, mille olin nii igaks juhuks varunud, kuigi ei arvanud homöopaatiast veel suurt midagi. Ja kui poiss siis 20 minuti pärast elavnes, kukkus mängima, nõudis süüa! Ma lihtsalt vaatasin suu ammuli. Minu jaoks on olnud väga suur asi, et olen saanud lahti kandidoosist, mis kimbutas pea iga paari kuu tagant juba pea 30 aastat. Niivõrd vastik asi. Sain lahti nosodiga. Sellest on möödas 2 aastat ja nagu poleks olnudki. Minu jaoks veel suur asi see, et minu abikaasa, kes vaatas minu teradega jändamist pigem umbusuga, küsib täna juba iga asja peale - kuule anna mingi tera. Usk tekkis tal hetkel, kui tema pidevad (nii 2x aastas) põskkoopa- ja kõrvapõletikud taandusid KaliBichromiumiga. Ma lihtsalt püüdsin talle läheneda hetkel, kui hakkas perearsti numbrit valima, et antibiotsi saada, et proovime vähemalt enne ühte tera. No ja kui ta nö maitse suhu sai ja midagi tal tekkima hakkab,,saab kalibi ja asjad ilma suurema jamata lahenenud. Sellest ca 2 aastat.

25.Minu teekond algas 1990-ndatel, kui vanaonu Kanadast, keemiaprofessor Olev Träss tutvustas meie perele hp olemust ja aineid. Tema pere arst homöopaat oli dr Kasari Torontos. Kui ma oma hp kasutuskogemusi jagaks, oleks vaja aega mitu tundi

...lugege raamatut "Väli", on eesti keeles. Teadlaste teekond hp avastamisel.

26.Lapsel on tulitav ja karjuma panev mähkmelööve taandunud poole tunniga. Samuti sain beebil soorist lahti paari päevaga. Ise olen saanud paukuvast köhast lahti väga kiirelt kui lõpuks õihe tera leidsin. Samuti on pereliikmete jube köha saanud homöopaatia abil kontrolli alla kui muud apteegi rohud ei aidanud. Kõhuviirus on kiirelt üle läinud. Lapse dermatiit sai ilma hormoonkreemideta korda jne.

27.meie ka saime lapsel hp dermatiidist jagu.

28.Mul on probleem südamega. Mul on mitu kord südame rütm taastatud ”šokiga” viimmased kaks korda olen suutnud ise hakkama saada. Igapäevaselt tarvitan vahelöökide ja võbeluse korral Digitalist (ei tohi pidevalt kaua tarvitada) või Crataegus’e ematinktuuri (viirpuu). Eesnäärme probleemi korral aitab Sabal serrulatum ematinkruuri. Need ei ole minu otsesed soovitised, vaid need on minu pere kogemused. Need juhtumid, kus mina ja mu pere abi on saanud, on väga palju. Tuhat tänu nendele pisikestele ”teradele". Suur tänu ka minu ”mentor” Annele. Ja veel on terad minuparimad abilised kasvuhoones, lilledel, juurvilja- ja õunapuuaias

29.Neid kordi ei jõua kokku lugeda...Viimane kasutamine mõni päev tagasi öösel, kus pikalt köhinud mees igal küljel rahutuna, jäi kolme minutiga vaikides magama nagu beebi- Drosera.

30.Ohh neid tervenemiselugusid on nii palju . Minu esimene kokkupuude homöopaatiaga oli 22 aastat tagasi, kui mu vanemal lapsel tekkis larüngiit, mis kippus korduma. Jõudsime ka emosse sellega. Õnneliku juhuse läbi jõudsime ka Tatjana juurde Keilasse ja saime oma esimesed terad. Rohkem larüngiiti ei tekkinudki. Sellest ajast sain laste tervisemured lahendatud homöopaatiaga. Kinnisilmi võisin neile iga algava viiruse puhul anda Aconite tera ja järgmiseks päevaks oli haigus unustatud. Lisaks on loendamatul hulgal lugusid nii enda, sõprade kui tuttavatega, kes homöopaatiast abi saanud.

31.Ma vist seda juba kuskil postituse all kommentaariumis kirjutasin, aga minul on wow-efekt olnud kahe teraga. Kõigepealt nohu. Tavaliselt ma ei tee selle puhul midagi, vaid lasen lihtsalt kulgeda (ega mul nohud on max 4 päeva vaid ka, mitte 7). Aga ükskord oli nii, et oli plaanis koristada, aga - kõik ju teavad - kui tüütu on koristada nohu esimesel päeval, kui pead kummargil (ehk siis nina maa poole) olema ja midagi nühkima-pesema. Asi kujuneb üldjuhul nii, et rohkem pühid-nühid oma tilkuvat nina kui teed seda, mida tegelikult tegema pidid (ja no kummardades ning samal ajal pead taevasse hoides, et nina tilkuma ei hakkaks - nii ei saaks ju tööd teha eksole). Seega siis, oli mul see koristuse-päev veidike nagu aia taha läinud. Aga kuna järgmine päev (ehk siis pühapäev) oli samuti töölt vaba päev, siis ma ei visanud veel päris nurka oma koristamise-plaani ning mõtlesin, et viskan õhtul enne magama minekut Allium Cepa sisse - et saaksin vähemalt siis homseks kiiresti üle sellest vesisuse-faasist ning et nohu liiguks edasi järgmisse faasi (kus juba annaks paremini pea alaspidi asju teha). Hommikul ärkasin üles ning minu suureks üllatuseks oli nohu täielikult kadunud! Ning teine tera, millega mul lausa wow-efekt oli, on Gelsemium. Seda küll mitte mul endal, vaid lähedasel, kes küll igat väikest palavikku tabletiga minema ei aja (ehk siis saab aru, et palavik on see, mis põletab viirust kehast välja), kuid kui palavik juba sealmaal, et endal juba loid olla, siis võtab tabletti küll. Ning ühe juhtumi korral siis oli nii, et ma pakkusin talle selle tableti asemel hoopis tera. Tollal ta ei arvanud sellest teramajandusest veel midagi, kuid suutsin tema arvamust selle ühe juhtumiga (loodetavasti eluks ajaks:)) muuta - nimelt ta sai oma palaviku Gelsemiumi abil 15 minutiga 39,7 pealt 39,2 peale, mida ta jälle suutis taluda ning tegelikult peale seda hakkaski palavik tal langema ning ca 3 h pärast oli 38 peal all ning hommikuks oli täielikult alla läinud. Ja nendele kahele terale lisaks veel loomulikult asendamatu Arnica - selle puhul mul isegi wow-efekti pole tekkinud, sest selle puhul juba eeldad (ning võid 100% kindel olla), et kui peale muksu saamist võtad, siis hematoomi ei teki ning kui ei võta, siis ole valmis üsna pea oma sinist laiku imetlema (PS: olen avastanud, et ka veidi hiljem võtmine veidike mõjub - päris koledaks potisiniseks ikkagi hematoomil minna ei lase).

32.Mul oli aastaid sõrmedel ja käte peopesas aina edasi arenev atoopiline dermatiit. Hormoonsalvid ei toiminud ja/või tekkisid kõrvalmõjud - ja kui toimisid siis ainult täpselt nii kaua kui salve igapäevaselt määrisin. Lõpuks pidin hakkama saama nö "bioloogilist ravi", mis tähendanuks elu lõpuni (võimalik et sellele oleks tulnud mingi aeg ka lõpp - ma pole kindel, aga mind püüti harjutada mõttega, et ennast tuleb pidevalt süstima hakata) enesele kõhtu süstide tegemist. Kui veel googeldasin selle "ravimi" sisu, hakkas alternatiivravi otsimisega ikka VÄGA kiire Sellest sai minu esimene kokkupuude homoöpaatiaga. Praegu käin homöopaadi juures ca 2-3 korda aastas. Ei mingit dermatiiti enam. Arvan, et just selliste vinduvate ja krooniliste haiguste puhul on homöopaatia asendamatu, sest tavameditsiin ei tule selliste asjadega toime - tavapreparaadid on pikaaegsel tarvitamisel liiga kanged ja kõrvalmõjud liiga suured.

33.Põiepõletikuga võttis Cantharis põrguvalu täiesti nulli. Laste isa sai 10a kestnud seljanärvi põletiku 4päevaga korda.

34.Kurguvalu- Mercurius

Nagu näed, on inimesed homöopaatia enda ellu vastu võtnud, siis saavad nad palju kodus ise ära lahendada, mis muidu lahendamatud olukorrad on. Väga palju kaitstud organisme, kes ei ole pidanud tugevaid ravimeid kasutama. Väga paljud mainivad, et olukordi peres ja tutvusringkonnas positiivsete kogemustega on nii palju, et ei jaksa ülesse hakata lugema. Terve maailm selle inimese ümber on muutunud.

Vahelt kumavad läbi ka kommentaarid, kus on näha, et homöopaatia ei ole vaid nohude, köhade vaid ka väga tõsiste haiguste lahendamiseks olnud suurepärane valik. Ilma kõrvalnähduteta ja kiire ning lõplik. Minu jaoks on just oluline, et sa ei pea jääma midagi regulaarselt kasutama - tulemus on lõplik.

Loodan, et eesti inimesed jagavad aina rohkem julgemalt enda homöopaatia kogemusi. Kuna ma olen ka muu loodusravi armastaja siis ka need edulood on meile oluline infovara. Inimesel peab alati olema valiku vabadus, et jõuda parima lõpptulemuseni enda elus! Aga seda valikuvabadust saad vaid sina ise endale luua, võttes vastu uut informatsiooni enda ellu.

Ilusaid tervenemisi meile kõigile!